Venemaa keisrlikud ordenid

Venemaa ainus naisorden, mille asutas Peeter I 1711.a.Ordeni deviis "Armastuse ja Isamaa eest".See jäädvustas ja väärtustas Jekatarina Aleksejevna hindamatut osa Vene väe pääsemises Pruti jõe lähedal osava diplomaatia ja Türgi vesiirile loovutatud keiserlikud väärisesemed avasid Türgi väe piiramisrõnga, mis võinuks muidu lõppeda kogu Vene riigile täieliku katastroofiga.
Kaks järku: Suures risti daami ja Väikse risti daamid. Statuudi järgi said ordeni kõik tsaariperekonna naisliikmed. Orden oli küllaltki haruldane, tema enam kui kahesaja-aastase ajaloo jooksul said selle vaid 734 daami.
Orden koosnes punasest lindist, millel on hõbedane ääris ja lehviv hõbendane kiri, lisandus ka hõbedast kaheksaharuline rinnatäht.
I järgu ordenit aumärki kanti vasakul puusal lehvil, mis kinnitati üle parema õla seotud 10cm lause muareelindi külge. II järgu ordeni aumärk on esimest väiksem ja kaunistatud teemanitega. Kanti vasakul rinnal 5,5 cm lainusest ordenlindist lehvil.
Püha Katariina ordeni said kõik suurvürtinnad ristimisel, Kõrguste tiitlit kandvad keiserlikku verd vürstitarid aga täisealiseks saamisel.
Katariina ordeni püha on 24. november, Püha Suurkannataja Katariina nimepäev. Püha Katariinale on pühitsetud Peterburis asuv Suurkannataja Katariina kirik.

Koosneb kuldsest aumärgist, helesinisest 10 cm laiusest muareelindist, kaheksaharulisest hõbedasest rinnatähest, mida kantakse vasakul pool, ja kuldketist. Aumärk kujutab endast sinise emailiga kaetud kaldristi, millel on Püha Andrease kujutis.; risti otstel on kuldsed tähed S.A.P.R – Sanctus Andreas Patronus Russiae (Venemaa kaitsepühak Püha Andreas). Rist asetseb musta emailiga kaetud kahepäise Vene vapikotka kujutisel, mida ehivad kolm krooni. Aumärgi tagaküljel kotka rinnal on valgele pinnale musta emailiga kirjutatud ordeni deviis. Asutas tsaar Peeter I 1698. a. Oma ordeni asutamise mõtte tekkis esimesel välisreisil Inglismaale. Legendi järgi oli Kiievi vürstide eelsel Venemaal esimeseks kristluse levitaja üks Jeesuse Kristuse lähedasemaid õpilasi apostel Andreas. Seetõttu kutsutakse Andreast Venemaal Esmakutsutuks ja austatakse kui Venemaa kaitsepühakut. Deviis : usku Jumalasse ja ustavust valitsejale. See oli Venemaa kõrgeim orden. Autäht antakse: … ühtedele tänuks ja autasuks ustavuse, vapruse ja igat liiki meile ja isamaale osutatud teenete eest. Ja teistele nende õhutamiseks igasugustele suursugustele ja kangelaslikele voorustele, sest miski ei erguta auahnust ja kuulsushimu nii, kui seda teevad silmanähtavad märgid ja tasu vooruste eest.“ Kantakse üle parema õla seotud lindi küljes vasakul puusal või ordeni kaelaketi külge kinnitatuna rinnal. Keiser jagas ordenid ainuisikuliselt.Püha Andrease ordeni kavalerid tähistasid ordeni asutamise päeva, 30. novembrit. Pühale Andreasele on pühitsetud Peterburis Vassili saarel asuv Püha Andrease Esmakutsutu kirik.

See orden oli mõeldud austusavaldusena vürst Aleksander Nevskile, kes oli saanud kuulsaks legendaarsete võitudega Liivimaa ordu rüütlite ja Rootsi väe üle Neeval 1240.a. Selles pidi saama sõjaväeline autasu. Tsaari korraldusel rajati 1710.a. Peterburi Aleksander Nevski klooster, 1724. a. toodi pidulikult Vladimiri linnas siia ka vürst Aleksander Nevski säilmed. Ermitaažis asub praegu suurejooneline 1750. aastatel Peterburi rahapajas valmistatud Aleksander Nevski hõbesark. Ametlikult kehtestati orden orden alles pärast Peetri surma, 21.mail 1725, kui tema tütar Anna Petrovna abiellus Schleswig-Holsteini hertsogi Karl Friedrichiga. Katariina I antud statuudi järgi oli orden mõeldud nii sõjaliste kangelastegude kui ka ustava tsiviilteenistuse tunnustamiseks. Lõplikult kinnitati ordeni statuut 5.aprillil 1797. Sellest ajast kaunistati eriliste teenete eest saadud Aleksander Nevski ordeni briljantidega.
Ordenit on vaid üks järk. Orden koosneb Aleksander Nevski kujutisega kuldsest ristist, punasest muareelindist ja kaheksaharulisest hõbedasest rinnatähest. Rist on mõlemalt poolt kaetud punase emailiga. Ristiharude vahel paiknevad kahepäised avatud tiibadega ja keisrikrooniga vapikotkad. Kotkad hoiavad küüniste vahel piksenooli ja loorberivanikuid. Risti keskel valge emailiga kaetud rosetis on kujutatud Aleksander Nevskit valge hobuse seljas. Ordeni tagaküljel, keskosa valge emailiga kaetud rosetil vürstikrooni all asuvad tähed SA (Püha Aleksander). Risti kanti paremal puusal, kinnitatuna üle vasaku õla seotud lindile. Rinnatähe keskosas valge emailiga kaetud medaljonis asuvad kullast monogramm SA ja vürstikroon.
Deviis medaljoni serva punasele emailile on kuldtähtedega kirjutatud: "Tegude ja Isamaa eest", mida ääristavad kaks ristatud loorberioksa. Tähte kanti vasakul pool. Aleksander Nevski ordeni väärtus oli väga kõrge. Enim on seda ordenit antud Katariina II valitsemisajal ja 1812. aasta Isamaasõja päevil.

Vanimaid Poola ordeneid, asutatud 1325.aastal. Novembris 1712 toimunud Vene tsaari Peeter I ja Poola kuninga August II (õigemini Saksi kuurvürsti Friedrich August I) kohtumise ajal vahetasid valitsejad autähti - Peeter I andis Poola kunigale Püha Andrease ordeni, August II Vene tsaarile Valge kotka ordeni. Alates 1815.a., mil Poola kunigriik liideti Venemaaga, hakkas keiser Aleksander I autasustama selle ordeniga Poola kodanikke. 17.novembril 1831 liideti Valge Kotka orden Vene ordeni hulka. Seoses sellega asendati ordenil Poola kroon Vene omaga, ühepäise kotka rist aga paigutati Vene kahepäise vapikotka peale.
Valge Kotka orden koosneb kuldsest aumärgist, tumesinisest 10cm laiusest muareelindist ja kuldsest kaheksaharulisest rinnatähest. Aumärgil on kujutatud must kroonitud kahepäine kotkas, kelle pea, kael, tiivad, jalad ja saba on ääristatud kuldse joonega. Kotka rinnale on asetatud punase emailiga kaetud rist, mille äärel on kolm kitsast triipu - äärmised kuldsed ja keskmine valgest emailist. Risti teravnurgad lõpevad kaheksa kuldkuulikesega. Ristil on kujutatud valge ühepäine kotkas, kelle kuldkrooniga pea on pööratud paremale. Aumärgi tagakülje keskosas on kuldses aupaistes valge rist, mida ümbritsevad punane ja valge joon. Risti keskel on tähed RiA, M ja A. Aumärki kanti paremal puusal, kinnitatuna üle vasaku õla seotud lindile. Rinnatähe keskosas asuval medaljonil on kujutatud leegitsev neljaharuline rist, mida ääristavad üks punane joon ja kaks kuldset joont. Medaljoni serval sinisel emailil on kuldsete tähtedega kirjutatud deviis: "Usu, Valitseja ja Seaduse eest". Tähte kanti vasakul pool.

Kuldne rist, muareelint, millel on kolm musta ja kaks kollast võrdse laiusega triipu, ja kuldsest nelinurksest rinnatähest. Neljaharulise, mõlemalt poolt valge emailiga kaetud ja kuldäärisega risti esikülje keskosas on punase põhjaga rosett Moskva riigi vapiga, mis kujutab endast hõbeturvises ja kuldses rüüs ning diadeemiga Püha Georgit kullast sadula ja rakmetega hõbedasel hobusel torkamas kuldodaga musta draakonit. Tagaküljel Püha Georgi monogramm. 26. novembril 1769 asutati pidulikult kõrgeim sõjaväeline orden. Keisrinna Katariina II määras selle iseendale ja kinnitas ka ordeni statuudi. Deviis: „Teenistuse ja vapruse eest“ Orden oli ette nähtud sõjaväelaste autasutamiseks kangelastegude, tubli teenistuse, mehisuse ja vapruse eest, samuti „relvade kasu ja kuulsust toonud“ eriteenete eest. Jaguneb neljaks järguks, erineb sellega kaasnevate privileegide poolest: ükskõik millise järgu Georgi ordeniga autasustatud inimene tõsteti pärisaadliku seisusesse. Seda ordenit ei tohtinud kunagi rinnast ära võtta. Esimesed kolm järku olid sõjaväelised autähed, mida anti konkreetsete kangelastegude eest, neljandat järku võis anda ka laitmatu pikaajalise ohvitseriteenuse eest – 25 aastat maavägedes või 18 merekampaaniat (-sõjaretke) mereväes, juhul kui osaleti kas või ühes lahingus.Püha Georgi ordeni I ja II järguga autasutamise määras keiser isiklikult. Ordeni kogu ajaloo jooksul on I järgu ordeni saanud vaid 25 inimest, II järgu ordeni 126 Vene impeeriumi ja välisriikide kodanikku.

See orden kehtestati 22.september 1782 keisrinna Katariina II valitsemise 20. aastapäeva puhul ning oli pühendatud apostlisarnasele vürst Vladimirile, kes" oli võtnud ette paljusid tegusid Venemaa püha ristimisega valgustamise heaks."
Ordenil on neli järku, millest kaht esimest nimetatakse Suure risti järkudeks ja neil on ka rinnatäht. Kõikide järkude aumärgid on ühesugused, erinedes vaid suuruse poolest. Alates 1855. a. autasustati IV järgu Vladimiri ordeniga tsiviilteenistuse astmestiku klasssidesse kuuluvaid ametnikke 35-aastase ja sõjaväeohvitsere 25-aastase teenistuse eest, samuti said ordeni 18 sõjaretkes ja vähemalt ühes lahingus või 20 sõjaretkes osalenud mereväeohvitserid. Sellisel juhul lisati ordeni ristile vastav kiri: hõbedaste tähtedega"35let" ja kuldsete tähtedega "25let", "18kam" ja "20kam".
Püha Vladimiri orden koosneb kuldsest ristist, punasest musta äärisega muareelindist ja kaheksaharulisest rinnatähest. Rist on mõlemalt poolt kaetud punase emailiga ja seda ääristavad kolm triipu: kaks kuldset ja nende vahel mustast emailist. Aumärgi esiküljel asuval musta emailiga kaetud rosetil on kujutatud hermeliinmantlit, mille peal on suuvürstikrooniga ehitud Püha Vladimiri monogramm CB. Aumärgi tagaküljel oleval rosetil on kirjas ordeni kehtestamise kuupäev. Kaheksaharulisel rinnatähel on neli kuldset ja neli hõbedast haru. Tähe keskosas oleva roseti mustal väljal asuvad kuldne neljaharuline rist ja neli kuldset tähte: C.P.K.B. Piki roseti serva on punasel väljal hõbedaste tähtedega kirjutatud ordeni deviis:" Kasu, au ja kuulsus". I järgu ordeni aumärki kanti 10 cm laiuse üle parema õla seotud lindi küljes vasakul puusal, rinnatähte vasakul pool. II järgu ordeni aumärki kanti 5,5 cm laiuse lindiga kaelas, rinnatähte samuti vasakul pool. III järgu ordeni aumärki kanti 4,5 cm laiuse lindiga kaelas. IV järgu ordeni aumärki kanti 2,2 cm laiusel lindil rinnas.

Püha Anna orden kuulus algselt Schleswig-Holsteini hertsogriigi autähtede hulka. Ordeni oli kehtestatud 1735.a. hertsog Karl Friedrich, asutamaks oma 1728. a. surnud naise, Peeter I tütre Anna mälestust. 1742. a. viis Püha Anna ordu suurmeister, Vene troonipärija suurvürst Pjotor Fjodorovitš, tuleneva keiser Peeter III, Püha Anna ordeni Venemaale. Paul I 1797. a. 5.aprilli korraldusega nimetati Püha Anna ordeni Vene ordeniks. Kuni 1815. a. oli ordenil kolm järku. 1815. a. kehtestati ka neljas järk, millega autasustati ainult sõjaväelasi.
Aastatel 1796-1828 olid Püha Anna ordeni I ja II järgu aumärgid kaunistatud teemantidega ja moodustasid kõrgema astme. 1874. a. hakati seda ordenit andma laitmatu 12- aastase teenistuse eest ühes ja samas ametis, mis asus teenistusastmestikus mitte madalamas kui kaheksandas klassis. Alates 1829. a. anti teemantidega Püha Anna ordeneid ainult välismaalastele, Venemaa alamatele oli ettenähtud I ja I järgu orden keisrikrooniga.1874. a. 14.veebruari ukaasiga lõpetati keisriskrooniga Püha Anna ordeni andmine. Püha Anna orden koosneb kuldristist, punasest kitsa kollase äärisega muareelindist ja hõbedasest kaheksaharulisest rinnatähest. Kitsa kuldäärisega rist on mõlemalt poolt kaetud punase emailiga. Risti harude vahel on ažuurne kullast ornament. Risti esiküljel keskosas kuldse äärisega rosetis on valgel emailväljal Püha Anna kujutis. Tagaküljel on samasugunes rosetis kuldkrooni all helesinine monogramm A.I.P.F (Anna Imperatoris Petris Filia, mis ladina keelest tõlgituna tähendab "Anna, keiser Peetri tütar").Rinnatähe keskosas asub roseti kuldsel väljal punase emailiga kaetud täisnurkrist (kreeka rist). Piki roseti serva on punasel emailil hõbedaste tähtedega ordeni deviis: "AMAN. JUST. PIET. FID." -"Õigluse, Vagaduse, Ustavuse Armastajatele", samas on kujutatud ka kahte keisrikrooni hoidvat inglit.
I järgu ordeni aumärki kanti paremal puusal 10 cm laiuse üle vasaku õla seotud lindi küljes, rinnatähte paremal pool. II järgu ordeni aumärki kanti 4,5 cm laiuse lindiga kaleas. III järgu ordeni märki kanti 2,2 cm laiusel lindil rinnas. IV järgu ordeni aumärki kujutab endast punase emailiga kaetud 20 cm läbimõõduga ringi. Ringi keskel asub kuldrosett, selle keskel punane rist. Aumärki ehib keisrikroon. Siledal tagaküljel on tihvt ja mutter aumärgi mõõgapidemele kinnitamiseks.

Oredeni kehtestas 7.mail 1765 Poola kunigas Stanislaw August Poniatowski ning see on pühendatud tema nimekaimust Poola kaitsepühakule Pühale Stanislawile. Legendi järgi olevat 11.sajandil valitsenud Poola kunigas Boleslaw tapnud kirikus otse jumalateenistuse ajal Krakowi piiskopi Stanislawi, kes juba 13. sajandil kuulutati pühakuks ning sai Poola kaitsepühakuks.
Ühes Poola Kuningriigi konstitutsioonilise seaduse artiklis - seaduse kehtestas ennast 1815. a. Poola kuningaks kuulutanud Vene keiser Aleksander I - seisab: "Poola tsiviil- ja sõjaväelised ordenid, s. o. Valge Kotka, Püha Stanislawi ja Sõjaristi orden, jäävad alles." Esilagu autasustati nendega vaid Poola elanikke. 17.november 1831 liideti Poola Püha Stanislawi orden Venemaa ordenite hulka. 28.mail 1839 kehtestatud statuudiga kaotati ordeni IV järk ning jaotati II järk kaheks: rist keisrikrooniga ja rist ilma kroonita. II järgu ordeni rinnatähte hakati andma vaid välisriikide kodanikele.
Püha Stanislavi orden koosneb kuldristist, kahe valge ääretriibuga punasest murareelindist ning hõbedasest kaheksaharulisest rinnatähest. Neljaharulise risti esikülg on kaetud punase emailiga. Risti iga haru lõpeb kahe teravnurkse otsaga, mida ühendavad kuldsed vöödiliste teokarbipoolmikega sarnanevad poolkaared. Risti teravates otstes on kaheksa kuldkuulikest. Risti ääristab kahekordne kuldrant. Aumärgi harude vahele on paigutatud kroonitud Vene vapikotkad. Keskosas on valge emailiga kaetud rosett, mida ümbritseb kuldsel põhjal olev roheline loorberipärg. Valgel taustal on punasega kirjutatud Püha Stanislavi monogramm SS. Aumärgi tagaküljel email puudub, valgel rosetil on samuti monogramm SS. Hõbedast rinnatäht on kaheksaharuline, selle keskel on suur valge ümmargune laia rohelise ja kahe kitsa kuldse triibuga ümbritsetud kilp. Rohelisel tiibul on kujutatud nelja kuldset loorberioksa, iga oksa keskel kuldne lill. Keskosas on väikeses kuldõõris punaste tähtedega Püha Stanivlasvi monogramm SS. Sõõri ümber valgel välja on ordeni deviis; "PRAEMIANDO INCITAT" -"Autasustades edendab". I järgu ordeni aumärki kanti 4,5 cm laiuse lindiga kaelas. III järgu ordeni aumärki kanti 2,8 cm laiusel lindil rinnas.

Püha Jeruusalemma Johannese ordu sai alguse 1070.a., mil Itaaliast Amalfist pärit kaupmees Pantaleon Mauro asutas Jeruusalemma lähedal külalistemaja ehk hospitali(ladina keeles), mille ta pühendas Pühale Johannesele, Aleksandria patriarhile. Hiljem asendati patriarh Johannes kuulsama kaitsepühakuga - Püha Jeruusalemaa Johannesega. Varsti kujunes seal välja väike vennaskond, kes hoolitses haigete ja haavatud Euroopa palverändurite eest, kes olid tulnud Issanda hauda kummardama. Hiljem hakkas vennaskond vastu võtma ka rüütleid, kelle ülesandeks oli palverändurite kaitsmine teel Jerusalemma. Nii tekkiski Püha Jerusalemma Johannese hospitali ratsanike ordu. Ristisõdade järel naasis Püha Jerusalemma Johanesse ordu Euroopasse. Peatselt õnnestus tal püsivamalt asuda Malta saarele, mille järgi ordu saigi oma uue nime - Malta ordu.
1797. a, jaanuaris sõlmis Vene keiser Paul I Malta ordu suurmeistriga lepingu, mille järgi Venemaal asutati Malta ordu suurprioraat. 29. novembril 1798 toimus keisrile Malta ordu suurmagistri tiitli andmise tseremoonia. Samal päeval asutati Venemaal Püha Jerusalemma Johannese ehk Malta orden, millega hakati autasutama Venemaa pärusaadlikke ustava sõjavälise ja tsiviilteenistuse eest. 1803. a. loobus Aleksander I Malta ordu suurmagistri tiitlist. 20.jaanuaril 1817 lõpetati Venemaal Püha Jerusalemma Johannese ordeniga autasustamine ning Ministrite Komitee määrusega teatati, et " seda ordenti Vene impeeriumis enam ei ole".
Orden koosneb kuldristist, mustast muareelindist, mille laius oleneb märgi kandmise viisist, ja valgest riidest valmistatud rinnatähest. Kullast ristil on neli haru, mis omakorda harunevad kaheks teravnurgaks. Rist on mõlemalt poolt kaetud valge emailiga. Risti harude vahel on liiliakujuline kuldne ornament. Ülemise haru külge on kinnitatud ažuurne kroon ja rõngas. Selline on III järgu ehk kaveleriorden, mida kanti 2,2 cm laiuse lindiga rinnal. Kõrgema järgu ordenid erinevad III järgu ordenist selle poolest, et nendel paikneb kroon trofeedega (lipud, suurtükid, mõõgad) kilbil. I järgu ordeni (Suure risti) aumärk oli kaunistatud brinljantidega ning seda kanti 5,5 cm laiuse lindiga, II järgu ehk komandöriordenit 4,5 cm laiuse lindiga kaelas. Rinnatäht oli samasuguse kujuga kui aumärk ning seda kanti vasakul pool.